Posted on

Miks U‑kujulisi hambaharju ei soovitata?

u-brush

U-kujuline hambahariViimastel aastatel on turule ilmunud mitmeid nn terve suu ehk U‑kujulisi elektrilisi hambaharju, mida turundatakse kui kiiret ja vaevatut alternatiivi tavapärasele hambapesule. Lubadus pesta kõik hambad korraga 10–30 sekundiga kõlab ahvatlevalt, kuid seni avaldatud teaduslikud tõendid ja sõltumatud eksperthinnangud ei toeta nende seadmete kasutamist täisväärtusliku hambaharjana.

Kuidas need harjad töötavad?

U-kujulised hambaharjad kasutavad tavaliselt pehmest silikoonist või lühikesi nailonharjaseid, mis paiknevad U‑kujuliselt. Seade pannakse suhu ning see vibreerib või liigub teatud aja jooksul, eesmärgiga puhastada kõik hambapinnad korraga.

Probleem seisneb aga selles, et efektiivne hambapesu eeldab:

  • piisavat mehaanilist kontakti hamba pinnaga,
  • õiget nurka igemepiiri suhtes,
  • liigutust, mis eemaldab katu, mitte ainult ei „puuduta“ seda.

Mida ütlevad teadusuuringud?

Praeguseks on avaldatud veel vähesel arvul kliinilisi uuringuid, kuid olemasolevad tulemused on pigem kriitilised.

Ühes ristkatsega kliinilises uuringus võrreldi U‑kujulist elektrilist hambaharja nii käsihambaharja kui ka tavalise elektrilise hambaharjaga. Tulemus oli selge: U-kujuline hambahari ei eemaldanud hambakattu oluliselt paremini kui üldse mitte hammaste pesemine ning jäi märgatavalt alla nii käsiharjale kui ka tavapärasele elektrilisele hambaharjale.

Teises kliinilises uuringus hinnati konkreetset U‑kujulist seadet (Y‑Brush) võrreldes käsihambaharjaga. Kuigi seade eemaldas teatud määral kattu, oli selle puhastusvõime siiski oluliselt nõrgem kui tavalise käsiharjaga pesemisel.

Miks tulemused on kehvad?

Teadlased ja hambaravi eksperdid toovad välja mitu põhjust:

  • Sobivuse probleem – inimeste hambakaared on väga erinevad ning standardne U‑kujuline hari ei sobitu kõigile võrdselt hästi.
  • Ebapiisav harjastekontkakt – paljudel juhtudel ei ulatu harjased tõhusalt hambavahelistesse aladesse ega igemepiirini.
  • Mehaanilise puhastuse puudulikkus – vibratsioon üksi ei asenda harjamisliigutust, mis on vajalik katu eemaldamiseks.
  • Liigne lihtsustamine – hambapesu „käed‑vabaks“ lahendus jätab kasutaja passiivseks, kuigi õige tehnika ja piisav kestus on väga olulised.

Ekspertide ja sõltumatute ülevaadete seisukoht

Sõltumatud suuhoolduse spetsialistid ja arvustuslehed, mis tuginevad teaduskirjandusele, on jõudnud sarnasele järeldusele: praegu puudub piisav tõendusmaterjal, et suuosaga hambaharjad võiksid asendada käsihambaharja või tõenduspõhise elektrilise hambaharja. See ei tähenda, et tehnoloogia ei võiks tulevikus areneda, kuid tänaste andmete põhjal tuleks neid seadmeid käsitleda pigem eksperimentaalsete või abistavate toodetena, mitte põhilise suuhügieeni vahendina.

Kokkuvõte

Hetkel on kõige kindlam viis hammaste ja igemete tervise hoidmiseks:

  • pesta hambaid kaks korda päevas käsihambaharja või tavalise elektrilise hambaharjaga,
  • kasutada igapäevaselt hambavahe puhastusvahendeid,
  • suhtuda kriitiliselt toodetesse, mille lubadused ületavad nende teadusliku tõenduse.

U-kujulised elektrilised hambaharjad võivad tunduda mugavad, kuid praegune teaduslik tõendus ei kinnita nende piisavat puhastusvõimet.


Viited

  1. Ganss C, et al. Effectiveness of a Novel Automatic Toothbrush for Plaque Removal: A Randomized Controlled Trial. International Journal of Environmental Research and Public Health, 2020.
  2. Muller-Bolla M, et al. Clinical evaluation of a U-shaped automatic electric toothbrush (Y-Brush) compared to a manual toothbrush. Clinical Oral Investigations, 2023.
Posted on

Mis on RDA ja miks selle tõlgendamine võib olla eksitav?

Mis on RDA ja miks selle tõlgendamine võib olla eksitav?

Kui oled kunagi uurinud hambapastade erinevusi, oled tõenäoliselt kohanud mõistet RDARelative Dentin Abrasivity ehk suhteline dentiini abrasiivsus. Tegu on hambapastade omadusega, mis mõõdab, kui palju need võivad harjamisel kulumist põhjustada, eelkõige dentiinile ehk hamba sisemisele kihile.

Mida RDA tegelikult tähendab?

RDA on standardiseeritud laborikatsetega määratav arvuline väärtus, mis näitab, kui abrasiivne on hambapasta võrreldes kontrollmaterjaliga, millele on määratud väärtus 100. See number ei tähenda, et RDA 200 hambapasta oleks kaks korda ohtlikum kui RDA 100 – tegu on suhtelise, mitte lineaarselt tõlgendatava väärtusega.

Ameerika Hambaarstide Assotsiatsioon (ADA), kes on RDA skaala loomisel kaasa aidanud, on selgelt öelnud, et:
1. Kõik hambapastad, mille RDA väärtus on 250 või vähem, on ohutud ja efektiivsed igapäevaseks kasutamiseks, kui järgida õiget harjamistehnikat.
2. Samuti rõhutatakse, et väärtusi alla 250 ei tohiks kasutada hambapastade “ohutuse järjestamiseks”, kuna need ei kajasta kliiniliselt märkimisväärseid erinevusi emaili kulumises.

Kuidas RDA-t siiski kommertsmaailmas tõlgendatakse?

Hoolimata ADA ametlikust seisukohast, kasutatakse RDA väärtusi paljudes blogides, veebilehtedel ja reklaamtekstides kui otsest mõõdikut selle kohta, kui “abrasiivne” või “ohutu” hambapasta on. Sageli jagatakse väärtused järgmiselt:

RDA vahemik Tõlgendus
0–70 Madala abrasiivsusega
70–100 Keskmise abrasiivsusega
100–150 Kõrge abrasiivsusega
150–250 Väga kõrge / ohtlik

Selline jaotus ei põhine teaduslikul kliinilisel andmestikul, vaid pigem turunduslikel lihtsustustel, mis võivad kasutajaid eksitada. Näiteks võib jääda mulje, et RDA 120 hambapasta kahjustab igal harjamisel hambaid, kuigi tegelikult pole see korrektne – eriti kui harjatakse õrnalt, pehme harjaga ja mitte liiga sageli.

Kus siis peitub tõde?

Tõde on kusagil vahepeal. Jah, väga kõrge RDA-ga hambapastade (nt >200) igapäevane ja tugev harjamine võib pikaajaliselt kaasa aidata kulumisele, eriti dentiini paljastumise korral. Kuid, hambapasta RDA väärtus üksinda ei määra ohutust. Enam mõjutab:
harjamissurve
harjamissagedus
harjaste jäikus
inimese individuaalne hambastruktuur

Kuidas siis hambapastat valida?

check  Kui sul on tundlikud hambad, paljastunud dentiin või igemete taandumine, eelista madalama RDA-ga pastat (alla 70).
check  Kui kasutad valgendavat pastat, kontrolli, et RDA pole liiga kõrge, ja kasuta seda piiratud aja jooksul.
check  Ära karda mõõduka RDA-ga pastasid, kui sul pole tundlikkuse probleeme – need on samuti ohutud.

Kokkuvõtteks

RDA väärtus on kasulik tööriist teadlastele ja tootjatele, kuid selle liigne lihtsustamine tarbijale võib põhjustada valearusaamu. Usalda rohkem oma hambaarsti soovitusi ja harjamistehnikat kui ainult numbreid pakendil.

Täiendav info:
1. Relative Dentin Abrasivity (RDA) https://www.ada.org/resources/ada-library/oral-health-topics/toothpastes
2. Abrasivity of current dentifrices. Council on Dental Therapeutics. J Am Dent Assoc 1970;81(5):1177-8.
3. Gonzalez-Cabezas C, Hara AT, Hefferren J, Lippert F. Abrasivity testing of dentifrices – challenges and current state of the art. Monogr Oral Sci 2013;23:100-7.
4. St John S, White DJ. History of the Development of Abrasivity Limits for Dentifrices. J Clin Dent 2015;26(2):50-4.
5. Hunter ML, Addy M, Pickles MJ, Joiner A. The Role of Toothpastes and Toothbrushes in the Aetiology of Tooth Wear. Int Dent J 2002;52:399-405.