Mida teha, kui sul on tundlikud hambad?
Category: Hambapasta
Mida peaksid teadma hammaste valgendamisest?
Mida peaksid tegelikult teadma hammaste valgendamisest? Kas kodune hammaste valgendamine on päriselt sama tõhus kui hambaarsti juures?
Mis on RDA ja miks selle tõlgendamine võib olla eksitav?
Kui oled kunagi uurinud hambapastade erinevusi, oled tõenäoliselt kohanud mõistet RDA – Relative Dentin Abrasivity ehk suhteline dentiini abrasiivsus. Tegu on hambapastade omadusega, mis mõõdab, kui palju need võivad harjamisel kulumist põhjustada, eelkõige dentiinile ehk hamba sisemisele kihile.
Mida RDA tegelikult tähendab?
RDA on standardiseeritud laborikatsetega määratav arvuline väärtus, mis näitab, kui abrasiivne on hambapasta võrreldes kontrollmaterjaliga, millele on määratud väärtus 100. See number ei tähenda, et RDA 200 hambapasta oleks kaks korda ohtlikum kui RDA 100 – tegu on suhtelise, mitte lineaarselt tõlgendatava väärtusega.
Ameerika Hambaarstide Assotsiatsioon (ADA), kes on RDA skaala loomisel kaasa aidanud, on selgelt öelnud, et:
1. Kõik hambapastad, mille RDA väärtus on 250 või vähem, on ohutud ja efektiivsed igapäevaseks kasutamiseks, kui järgida õiget harjamistehnikat.
2. Samuti rõhutatakse, et väärtusi alla 250 ei tohiks kasutada hambapastade “ohutuse järjestamiseks”, kuna need ei kajasta kliiniliselt märkimisväärseid erinevusi emaili kulumises.
Kuidas RDA-t siiski kommertsmaailmas tõlgendatakse?
Hoolimata ADA ametlikust seisukohast, kasutatakse RDA väärtusi paljudes blogides, veebilehtedel ja reklaamtekstides kui otsest mõõdikut selle kohta, kui “abrasiivne” või “ohutu” hambapasta on. Sageli jagatakse väärtused järgmiselt:
| RDA vahemik | Tõlgendus |
|---|---|
| 0–70 | Madala abrasiivsusega |
| 70–100 | Keskmise abrasiivsusega |
| 100–150 | Kõrge abrasiivsusega |
| 150–250 | Väga kõrge / ohtlik |
Selline jaotus ei põhine teaduslikul kliinilisel andmestikul, vaid pigem turunduslikel lihtsustustel, mis võivad kasutajaid eksitada. Näiteks võib jääda mulje, et RDA 120 hambapasta kahjustab igal harjamisel hambaid, kuigi tegelikult pole see korrektne – eriti kui harjatakse õrnalt, pehme harjaga ja mitte liiga sageli.
Kus siis peitub tõde?
Tõde on kusagil vahepeal. Jah, väga kõrge RDA-ga hambapastade (nt >200) igapäevane ja tugev harjamine võib pikaajaliselt kaasa aidata kulumisele, eriti dentiini paljastumise korral. Kuid, hambapasta RDA väärtus üksinda ei määra ohutust. Enam mõjutab:
harjamissurve
harjamissagedus
harjaste jäikus
inimese individuaalne hambastruktuur
Kuidas siis hambapastat valida?
Kui sul on tundlikud hambad, paljastunud dentiin või igemete taandumine, eelista madalama RDA-ga pastat (alla 70). Kui kasutad valgendavat pastat, kontrolli, et RDA pole liiga kõrge, ja kasuta seda piiratud aja jooksul. Ära karda mõõduka RDA-ga pastasid, kui sul pole tundlikkuse probleeme – need on samuti ohutud.
Kokkuvõtteks
RDA väärtus on kasulik tööriist teadlastele ja tootjatele, kuid selle liigne lihtsustamine tarbijale võib põhjustada valearusaamu. Usalda rohkem oma hambaarsti soovitusi ja harjamistehnikat kui ainult numbreid pakendil.
Täiendav info:
1. Relative Dentin Abrasivity (RDA) https://www.ada.org/resources/ada-library/oral-health-topics/toothpastes
2. Abrasivity of current dentifrices. Council on Dental Therapeutics. J Am Dent Assoc 1970;81(5):1177-8.
3. Gonzalez-Cabezas C, Hara AT, Hefferren J, Lippert F. Abrasivity testing of dentifrices – challenges and current state of the art. Monogr Oral Sci 2013;23:100-7.
4. St John S, White DJ. History of the Development of Abrasivity Limits for Dentifrices. J Clin Dent 2015;26(2):50-4.
5. Hunter ML, Addy M, Pickles MJ, Joiner A. The Role of Toothpastes and Toothbrushes in the Aetiology of Tooth Wear. Int Dent J 2002;52:399-405.
Kuidas kasutada elektrilist hambaharja?
Jätkame Saskia Hambaharidusega.😁
Seekord vaatame, milline võiks olla üks korralik hambapesu rutiin.🌞🕖🦷🌛
Kuidas hambaid õigesti pesta?
Milline on minu hambapesurutiin? Saskia Hambariduses esilinastuvad maailmale esimest korda Saskia hambapesuvõtted! 🦷
Kas oled kindel, et pesed hambaid õigesti? Suuhügieen korda innovaatiliste toodetega
Katukontroll ja uue aja tehnikad
Hoolikas hammaste harjamine kestab 2-3 minutit, kuid tavalise hambaharjaga igale poole ei pääse. Selleks on loodud uus innovaatiline konksuga hambahari, mis aitab pääseda sinna, kus tavahambaharjaga harjamise ja niiditamise tulemusel ikkagi ei jõua. Sellisteks kohtadeks on näiteks hamba tagumine ja keelepoolne osa. Austraaliast pärit auhinnatud bränd Piksters, mis on tuntuks saanud tänu väga kvaliteetsetele hambavaheharjadele ja uuenduslikele toodetele, leidis sellele probleemile lahenduse spetsiaalse konksukujulise peaga hambaharja näol.
Hambakatt, mida ei eemaldata, muutub hambakiviks ja sealt edasi võivad tekkida igemehaigused, sealhulgas gingiviit ja ka parodontiit. Pikstersi konksuga hambahari on loodud selleks, et eemaldada kattu ja hoida ära hambakivi teket. Harja teistmoodi otsik on ideaalne puhastamaks hammaste neid osi, millele on muidu raske läheneda. Samuti sobib harjas hästi neile, kes kannavad reteinertraati või breketeid.
Lisaks uudsele hambaharjale leiab Pikstersi tootevalikus katukontrolli hambapasta. Tegemist on tootega, mis muudab nii laste kui täiskasvanute jaoks hambapesu põnevaks. Nimelt on Pikstersi katukontrollipastaga kaasas väike UV taskulamp, mis valgustab need kohad hammastel, kus harjamist ja niiditamist oleks rohkem vaja. Nii on lihtne hammastele ise katukontrolli teha. Erinevalt sarnastest müügil olevatest katukontrollitablettidest, ei jäta Pikstersi pasta huuli ja igemeid värvunuks ning ei määri kraanikaussi. 92% Austraalia hambaarstidest soovitavad kasutada just Pikstersi tooteid.
Kuidas kahjustunud hambaid päästa ja kahjustusi ennetada?
Magus ja süsivesikuterikas toit tekitab suus happelise keskkonna, mille tagajärjel hakkavad hambad lagunema. Kuid väikseid ning mõnikord ka suuremaid hambaemaili kahjustusi on võimalik parandada ilma hammaste puurimiseta. ApaCare on ainulaadne sari, mille kõik tooted sisaldavad hüdroksüapatiiti ehk vedelat hambaemaili, mis koostoimes fluoriidiga loob hammastele väga tõhusa kaitse. Kui happeline keskkond vähendab mineraalainete sisaldust hammastes, siis universaalne ApaCare hambapasta aitab hambaid remineraliseerides tasakaalu taastada. ApaCare’i hambapasta, suuvesi ja hambaparandusgeel (suurema kahjustuse korral) tagavad parima kaitse happerünnaku vastu suus ja aitavad ära hoida kaariesetekke.
Teine väga põnev ja uuenduslik hambapasta on loodud BioMini brändi poolt. Tegemist teadusprojektina Queen Mary Londoni Ülikoolis välja töötatud uuendusliku hambapastaga, mille eelduseks on teadmine, et õiges koguses fluoriidi koos hambaemaili mineraalidega moodustab fluoroapatiidi ehk parima võimaliku kaitse happerünnakute vastu suus. Kui varem arvati, et fluoriidi sisaldus hambapastas võiks olla umbes 1500 ühikut, siis Queen Mary ülikooli teadlased leidsid, et tegelikult võiks ideaalne kogus olla 500-600 ühiku kanti, mis on parim kogus hammaste remineralisatsiooni toetamiseks. Kuna erinevalt teistest hambapastadest on BioMini puhul fluoriid lisatud bioaktiivse klaasi struktuuri, siis annab see kuus korda kauem, kuni 12 tundi, kestva kaitse happerünnakute vastu. BioMini hambapasta vähendab ka ülitundlikkust, millest tuleb hiljem lähemalt juttu.
Muuhulgas leiab näiteks ApaCare’i toodete hulgast 100% ksülitooli ja vedelat hambaemaili sisaldava närimiskummi, mis aitab pärast sööki hambaemaili hambaid remineraliseerida. ApaGum on suhkruvaba kaariesevastane närimiskumm, mis sobib kasutamiseks nii lastele kui täiskasvanutele. Teaduslikult on tõestatud, et ksülitool pidurdab halbade bakterite paljunemise suus ja aitab ära hoida kaariese teket.
Mida teha, kui hambad on ülitundlikud?
Ligikaudselt iga teise inimese igapäevaelu on hammaste tundlikkuse tõttu häiritud. Paratamatult väldivad tundlike hammastega inimesed teatud toite, sest söömine tekitab suus ebameeldiva ja valuliku tunde. Selle üheks põhjuseks on see, et kui kaitsev hambaemaili kiht on kahjustunud jõuavad avatud dentiinikanalite kaudu happelisus ning külma- ja kuumaaistingud närvideni ning tekitavad inimesele valu. BioMini hambapastal on ka tundlikkust vähendav toime, sest täidab nii dentiinikanalid kui taastab kaitsva hambaemaili. Nii saab taas rahulikult õuna, kuuma kohvi, jäätist ja teisi toite nautida. BioMin hambapasta tundlikkuse vastu on loodud just selle jaoks, et inimene ei peaks hammaste tundlikkuse tõttu millestki loobuma.
Ainult hambaharjast ja pastast ei piisa — loe, mida veel tervete hammaste jaoks varuda!
Hammas on organismi ainus kude, mis ei suuda ise end parandada. Igapäevane hoolikas süühügieen ja põhjalik katu eemaldamine aitab vältida suuõõne haigusi ja ennetada seetõttu ka suuremaid ravikulusid. Ehkki hambahari on üks peamisi leiutisi hammaste puhastamisel, siis hammaste vahele kahjuks täielikult harjaga ei pääse. Seega on vaja kasutada veel teisigi suuhooldusvahendeid. Kuid milliseid?
Meile on lapsepõlvest saati õpetatud, et hambaid tuleb pesta kaks korda päevas: hommikul ja õhtul. Sellest ei pruugi aga piisata, eriti kui tehnika hammaste pesemisel on vale. Hambaharja tuleb hoida sõrmede vahel nagu pliiatsit ning harjamist tuleb alustada purihammaste keele- või suulaepoolselt pinnalt. Hambahari tuleb suunata poolviltu igemevakku, et see puhastaks nii hambaid kui igemeid. Hambapindu tuleb pesta nii seest- kui väljastpoolt edasi-tagasi liigutustega. Eraldi tuleks harjata mälumispinnad.
Hoolikas harjamine kestab vähemalt 2-3 minutit. Enamikel elektrilistel hambaharjadel on olemas taimerid, mis märku annavad, kui see aeg täis on saanud. See on eriti kasulik lastele. Tavaliste hambaharjade puhul võivad abiks olla spetsiaalsed liivakellad. Oluline on siinkohal ka teada, et hambaharja tuleks vahetada iga kahe-kolme kuu järel ning ka peale haigust.
Kuid lisaks kõigele sellele tuleks katust puhastada ka keel, kas hambaharja või keelekaabitsaga. Samuti on olulisel kohal hambavahede puhastamine hambavaheharjade või hambaniidiga, kuna hambaharjaga hammaste vahelt kattu kätte ei saa.
Hambapasta
Hambapastade valik on tänapäeval juba väga lai. Üldjuhul võiks eelistada pastat, mis sisaldaks hambaemaili tugevdavaid aineid, millest tuntuim on fluoriid. Oluline on hambapastaga pestes kasutada õiget pesemistehnikat ja “sülita, ära loputa”-põhimõtte järgimine. Viimane on oluline, et pastajääkides olev fluoriid oma kasuliku toimega jätkata võiks.
Hambaniit
Selleks, et hambapasta jõuaks paremini kõikidesse vahedesse ja nurkadesse, kasuta enne hammaste pesu hambaniiti. Hambaniite leidub erineva jämedusega ja vahatatud või vahatamata kujul. Samuti leidub paisuvaid ning valgendava toimega niite. Niidi jämedus valitakse vastavalt hambavahe laiusele. Mis vahaga (mitte)katmisse puutub, siis siin pole efektiivsuse erinevuses olulist vahet. Küll aga on mõnikord vahatatud niitidele lisatud antibakteriaalseid aineid või fluoriidi.
Hambaniite leidub nii rullikeeratuna karbis kui ka individuaalselt pakituna. Niiditamise puhul on oluline võtta piisavalt palju hambaniiti, et iga vahet puhta niidiga puhastada. Hambaniit tuleb kolme-nelja hõõruva liigutusega igemetasku põhjani viia, kusjuures vältima peaks järsku tõmmet, mis igeme veritsema paneb. Üles-alla liigutustega käiakse niidiga esmalt ümber ühe, seejärel teise hamba. Alles nüüd eemaldatakse niit hambavahest ning liigutakse niidi puhta kohaga järgmise vahe juurde.
Hambavahehari
Hambavaheharjad on tõestatult efektiivsemad katu puhastamisel kui hambaniit. Nende kasutamisel on oluline valida oma hambavahedele sobiva suuruse ja laiusega hari. Liiga väike hari ei puhasta piisavalt tõhusalt, liiga suur see-eest kahjustab igemeid.
Interdentaalharju võiks kasutada regulaarselt vähemalt korra päevas, näiteks pärast lõunasööki. Hari tuleks lükata kerge survega hambavahesse, alumiste hammaste korral väikese kalde all suunaga alt ülesse, ülemiste puhul ülalt alla. Harja tuleb liigutada õrnalt edasi-tagasi. Hambavaheharjad on küll korduvkasutatavad, kuid kord juba kasutatud hari tuleb hoida teistest eraldi. Hambavaheharja eluiga on 10 kuni 15 päeva (või kuni harjased on kulunud).
Suuloputusvesi
Suuvesi on antiseptiline vedelik, mis vähendab suuõõnes pesitsevate mikroobide hulka. Suuveed sisaldavad aktiivainetena antiseptilisi, lõhna parandavaid, kattu vähendavaid, valuvaigistavaid, kaariese- ja põletikuvastaseid aineid.
Tavapäraselt kuristatakse vett suus ligikaudu pool minutit, misjärel sülitatakse see välja ega loputata veega. Suuvett ei tohiks kasutada koheselt pärast hammaste pesu. Soovituslik on kasutada suuvett pärast söömist halva hingeõhu, hambaaukude ja igemepõletiku tekke ennetamiseks.
Ksülitooliga näts ja pastillid
Oluline roll on ka ksülitooliga toodetel. On teaduslikult tõestatud, et kunstlik magusaine ksülitool aitab ära hoida kaariese teket. Eriti soovitatakse ksülitooliga nätsu lastele, kellel lõikuvad jäävhambad, ja puberteedieas noortele.
Kui nätsus on 100% ksülitooli, peab seda närima 7 minutit, kui aga 13%, tuleb kahte padjakest närida 15 minutit. Selle ajaga katkestab ksülitool happerünnaku ehk pidurdab bakterite paljunemise ja mälumine mõjub hammastele puhastavalt. Nätsu peaks närima pärast sööki ja vähemalt 2-3 korda päevas. Ksülitooliga tooteid ei tohi süüa liiga palju, sest see võib tekitada kõhulahtisust ja -puhitust.
Hambakattu värviv tablett, pasta või vedelik
Need on põnevad tooted, millega saab nii enda kui ka lapse hambaid kontrollida. Punast värvi tablett tuleks suus peeneks närida, misjärel värvib see suus punaseks need kohad, millele tuleks hambaid pestes rohkem tähelepanu pöörata. Nii saad kiiresti ülevaate sellest, mis suus päriselt toimub. Sarnaselt toimivad ka indikaatorvedelik ning katukontrolli hambapastad, mis märgistavad ära katuga kohad ja toovad välja piirkonnad, kus harjamist ja niidiga puhastamist on rohkem vaja. Kusjuures katukontrolli pastat võiks kasutada just lapsed, kuna erinevalt tabletist ei jäta see pärast hambaid värvunuks ning tabletipuru ei jää hammaste vahele.
Millele veel mõelda?
Samuti on eraldi hooldusvahendeid proteeside, implantaatide ja breketite hoolduseks. Ning ka lastele mõeldud tooted vastavalt vanusele alates imikueast. Kui esimene hammas on lõikunud, peaks hakkama selle eest kohe ka hoolt kandma. Selleks on mõeldud silikoonist näpuotsaharjad, mille saab lapsevanem näpu otsa asetada ja sellega lapse suus ringe käia. Pastat ei ole vaja kasutada nii kaua, kuni laps seda välja sülitada ei oska.
Mõned soovitused, mida juba täna ära teha selleks, et hammaste tervist hoida:
- toitu tervislikult: söö mineraalaineterikast toitu ning ära liialda süsivesikutega;
- janu korral joo vett;
- pea toidukordade vahel vähemalt kolm tundi pausi ja väldi snäkke;
- pese hambaid kaks korda päevas vähemalt kaks minutit;
- hambaid ei ole soovitatav pesta kohe pärast söömist, kuna hambaemail on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib pinda kahjustada;
- külasta hambaarsti kord aastas.
Milline hambahari, hambaniit, suuvesi?
Terve suu olemasolu on väga oluline. Esiteks tagab korrektne hambumine ja tugev hammas toidu piisavalt põhjaliku mälumise ja seeläbi täielikuma seedumise ehk toitainete imendumise. Teiseks väldivad terved hambad-igemed sekundaarse infektsiooni levikut kehasse. Kolmandaks on praeguse hambaravipoliitika tõttu suu tervist soodsam ja kergem ennetada kui hiljem tagajärgi ravida. Samuti on sirge pärlirida inimesele kauniks visiitkaardiks.
Hammaste hügieenis on mõned lihtsad märksõnad. Nendeks on õige tehnika, vahendid ja järjepidevus. Kuigi üldlevinud on teadmine, et hambaid peaks pesema kaks korda päevas, ei toimi nõnda paraku veel kõik inimesed. Hammaste ebaõiget hügieeni põhjustavad riskifaktorid on majanduslik olukord, sotsiaalne staatus, haridustase, meessugu ja vanus (madalam ja kõrgem).
Puuduliku suuhügieeni tagajärjel kahjustuvad peale hammaste veel ka ümbritsevad koed ja üldine tervis. Tagajärjed varieeruvad sõltuvalt raskusastmest mõnest augukesest ja igemepõletikust kuni hammaste täieliku väljalangemiseni.
Alustada tuleks sobiva hambaharja valikust. Hambaharjad jaotatakse vastavalt harjase tugevusele pehmeteks, poolpehmeteks ja kõvadeks. Tänapäeval on nende otsad tõhusama puhastuse nimel koonilised ja valmistatud lihtsamini puhastuvast sünteetilisest materjalist. Hambahari võiks olla pehme (soft) ning lühikese peaga (kuni 3,5 cm). Harjapea pikkus mängib rolli raskesti ligipääsetavate kohtade (purihammaste tagakülg) puhastamisel. Liiga kõvad harjased kahjustavad iget ning võivad viia hambakaela paljastumisele ja tundlikkushäireteni. Ühe hambaharja eluiga on vastavalt harjaste kulumisele ja bakterite kogunemisele 2-3 kuud.
Teiseks peab selgeks saama õige harjamistehnika. Hambahari peaks olema 45-kraadise nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu, et harjased ka igemetaskuni jõuaksid. Teha lühikesi, vibreerivaid liigutusi paaril hambal korraga. Harja peaks hoitama käes justkui pliiatsit, kuna nii ei avalda hari igemele liigset survet. Pesu kestvus olgu nii pikk, kuni hambad puhtaks saavad, tavaliselt vahemikus 2-5 minutit. Soovitusi, kust hammastepesu alustada ning millega lõpetada, on mitmeid, kuid oluline on iseendale sobiva harjumuse kujundamine. Pesemise järjekord olgu alati samasugune (nt esmalt alalõua hammaste sise-, siis välispinnad ja hambapealsed, siis liikuda ülesse ja lõpuks keel), nii välditakse mõne koha vahelejätmist. Hambaid pestakse kas enne sööki või 30 minutit pärast söömist. Söögijärgne happerünnak pehmendab hambavaapa, mis muudab selle harjamisele tundlikuks. Happelise keskkonna neutraliseerimiseks sobivad suuveed, tavaline vesi või ksülitooliga närimiskumm. Just happerünnaku tõttu on oluline sagedase näksimise vältimine ning vee joomise eelistamine gaseeritud ja magustatud jookidele.
Sama tähtis, kui hammaste pesu, on ka hambavahede puhastamine. Nõnda ei kogune katt hambaserva alla. Hambaharjale ligipääsmatutesse vahedesse kogunevad toidujäänused ja bakterid. Puhastamiseks kasutatakse hambaniite, -linte, -vaheharju ja -tikke. Valik on kirju ning sobiva leiab igaüks. Esialgu keerulisena näiv protseduur omandatakse patsientide poolt kiiresti, kui sellega igapäevaselt tegeleda.
Hambaniite leidub erineva jämedusega ja vahatatud või vahatamata kujul. Samuti leidub paisuvaid ning valgendava toimega niite. Niidi jämedus valitakse vastavalt hambavahe laiusele. Mis vahaga (mitte)katmisse puutub, siis siin pole efektiivususe erinevuses olulist vahet. Küll aga on mõnikord vahatatud niitidele lisatud antibakteriaalseid aineid või fluoriidi. Hambaniite leidub nii rullikeeratuna karbis kui ka individuaalselt pakituna. Niiditamise puhul on oluline võtta piisavalt palju hambaniiti, et iga vahet puhta niidiga puhastada. Hambaniit tuleb kolme-nelja hõõruva liigutusega igemetasku põhjani viia, kusjuures vältima peaks järsku tõmmet, mis igeme veritsema paneb. Üles-alla liigutustega käiakse niidiga esmalt ümber ühe, seejärel teise hamba. Alles nüüd eemaldatakse niit hambavahest ning liigutakse niidi puhta kohaga järgmise vahe juurde (pilt). Hambalint on laiem kui hambaniit ning eelistatum valik suurema hambapinnaga inimestele. Niiditada- linditada tuleks pärast hammaste harjamist.
Hambavaheharjad on tõestatult efektiivsemad katu puhastamisel kui hambaniit. Nende kasutamisel on oluline valida oma hambavahedele vastava suurusega hari. Harjade laius varieerub vahemikus 1 kuni 7 ning on värvi järgi tähistatud. Liiga väike hari ei puhasta piisavalt tõhusalt, liigsuur see-eest kahjustab igemeid. Interdentaalharju võiks kasutada regulaarselt vähemalt korra päevas, näiteks pärast lõunasööki. Hari tuleks lükata kerge survega hambavahesse, alumiste hammaste korral väikese kalde all suunaga alt ülesse, ülemiste puhul ülalt alla. Liigutada harja õrnalt edasi-tagasi. Interdentaalharja hoolduseks tuleb kuivatada hari enne ärapanemist. Hambavaheharjad on küll korduvkasutatavad, kuid kord juba kasutatud hari tuleb hoida teistest eraldi. Hambavaheharja eluiga on 10 kuni 15 päeva (või kuni harjased on kulunud).
Suuvesi on antiseptiline vedelik, mis vähendab suuõõnes pesitsevate mikroobide hulka. Suuveed sisaldavad aktiivainetena antiseptilisi, lõhna parandavaid, kattu vähendavaid, valuvaigistavaid, kaariese- ja põletikuvastaseid aineid. Tavapäraselt kuristatakse vett suus ligikaudu pool minutit, misjärel sülitatakse välja ega loputata veega. Suuvett ei tohiks kasutada koheselt pärast hammastepesu. Soovituslik on kasutada suuvett pärast eineid halva hingeõhu, hambaaukude ja igemepõletiku tekke ennetamiseks.
Hambapasta valikul on patsiendil vaba voli sobiv preparaat valida, olulisem on ülalpool kirjeldatud pesemistehnika ja “sülita, ära loputa”-põhimõtte järgimine. Viimane on oluline, et pastajääkides olev fluoriid oma kasuliku toimega jätkata võiks.
Suuhügieeni tõhususe kontrollimiseks on olemas kattu värvivad imemistabletid, mis näitavad ära raskemini puhastatavad kohad suus. Lapsed peaksid hambaarsti külastama vanuses 3,6,7,9,12,14 ja 15. Täiskasvanud võiksid käia hambaarsti juures kontrollis kord aastas.
Tekst: www.virtuaalkliinik.ee
Soovitused, kuidas saada laps hambaid pesema
Lastele ei pruugi hambapesu meeldida, mistõttu tasub teha seda mänguliselt, loomaks alus elukestvale hambasõbralikule suuhügieeniharjumusele.
Hambaarstide liidu president Marek Vink ja Signali brändijuht Marit Soha jagasid eilse ülemaailmse suutervise päeva puhul soovitusi, kuidas lapsevanem saab kavalusega hambapesu lõbusaks ja põnevaks ettevõtmiseks muuta, teatati.
Soovitused:
· Lase lapsel hambahari ise välja valida. Poelettidel on laias valikus erinevaid lastepärase ja põneva disainiga hambaharju, mis muudavad hammaste harjamise kõige pisemate jaoks mängulisemaks.
· Abi on ka sellest, kui varud vannituppa lõbusas pakendis spetsiaalselt lastele mõeldud hambapasta, millel meeldiv maasika või puuvilja maitse.
· Näita eeskuju! Pese kõigepealt puhtaks oma hambad, et laps näeks, et see on igapäevane loomulik toiming. See innustab last ka enda hammaste eest hoolitsema.
· Kui pesed hambaid vannitoa peegli ees, juhi lapse tähelepanu tema peegelpildile – see teeb talle nalja.
· Leia hambapesu laul! Valige koos lapsega välja meeldiv muusikapala, mida kuulate ainult hambapesu ajal. Muusikapala kuulates mööduvad ka hammaste harjamiseks vajalikud kaks minutit hõlpsamini.
· Võtta appi spetsiaalsed hambapesu rakendused, mis muudavad lapse jaoks hambapesu põnevaks. Saadaval on näiteks rakendused, mis võimaldavad lapsel valida välja meelepärase tegelaskuju, kes teda hambapesu ajal ergutab.
· Kasuta hammaste harjamise ajal liivakella, mille vaatamine rahustab last ja pakub talle põnevust.
Tekst: www.postimees.ee
Hammaste harjamise tehnika
Hammaste regulaarne harjamine kaks korda päevas (hommikul ja õhtul) on harjumus, mis tuleb omandada juba lapseeas. Lastel tuleb alustada hammaste harjamist juba esimese hamba ilmumisest alates. Hea hambahari on pehmete harjastega ja lühikese peaga. Lastele tuleb hambahari valida vastavalt vanusele. Hambaharja tuleb hoida sõrmede vahel nagu pliiatsit. Sellega väldime liigse surve avaldamist hammastele ja igemetele.
Harjamist tuleb alustada purihammaste keele- või suulaepoolselt pinnalt.
Hambahari tuleb suunata poolviltu igemevakku, et puhastaks nii hambaid kui igemeid. Hambapindu pesta nii seest- kui väljastpoolt edasi-tagasi liigutustega. Eraldi harjata mälumispinnad. Hoolikas harjamine kestab vähemalt 2-3 minutit. Katust tuleks puhastada ka keel, kas hambaharja või keelekaabitsaga. Olulisel kohal on hambavahede puhastamine hambavaheharjade või hambaniidiga, kuna hambaharjaga hammaste vahelt kattu kätte ei saa.
Hambaniiti ja hambavaheharju tuleks kasutada üks kord päevas, soovitavalt õhtuti, peale hammaste pesu. Vajaduse korral võib kasutada profülaktilist või ravitoimelist suuvett. Hambapastat pannakse harjale väikese küüne suurune kogus. Koolieelikutel tuleks kasutada spetsiaalset laste hambapastat. Kuni lapse kooli minemiseni peaks lapsevanem hammaste pesul lapsele abiks olema ja vajadusel hambaid üle harjama.
Meeles tuleb pidada, et suuõõne hügieeni seisukohalt on oluline hambakatu mehhaaniline eemaldamine hambaharja ja hambaniidiga, hambapasta ja suuvesi on vaid abivahendid.
Tekst: Roseni Hambakliinik OÜ