Category: Hammaste hooldus

Posted on by

Ainult hambaharjast ja pastast ei piisa — loe, mida veel tervete hammaste jaoks varuda!

suuhooldus

Hammas on organismi ainus kude, mis ei suuda ise end parandada. Igapäevane hoolikas süühügieen ja põhjalik katu eemaldamine aitab vältida suuõõne haigusi ja ennetada seetõttu ka suuremaid ravikulusid. Ehkki hambahari on üks peamisi leiutisi hammaste puhastamisel, siis hammaste vahele kahjuks täielikult harjaga ei pääse. Seega on vaja kasutada veel teisigi suuhooldusvahendeid. Kuid milliseid?

Meile on lapsepõlvest saati õpetatud, et hambaid tuleb pesta kaks korda päevas: hommikul ja õhtul. Sellest ei pruugi aga piisata, eriti kui tehnika hammaste pesemisel on vale. Hambaharja tuleb hoida sõrmede vahel nagu pliiatsit ning harjamist tuleb alustada purihammaste keele- või suulaepoolselt pinnalt. Hambahari tuleb suunata poolviltu igemevakku, et see puhastaks nii hambaid kui igemeid. Hambapindu tuleb pesta nii seest- kui väljastpoolt edasi-tagasi liigutustega. Eraldi tuleks harjata mälumispinnad.
Hoolikas harjamine kestab vähemalt 2-3 minutit. Enamikel elektrilistel hambaharjadel on olemas taimerid, mis märku annavad, kui see aeg täis on saanud. See on eriti kasulik lastele. Tavaliste hambaharjade puhul võivad abiks olla spetsiaalsed liivakellad. Oluline on siinkohal ka teada, et hambaharja tuleks vahetada iga kahe-kolme kuu järel ning ka peale haigust.
Kuid lisaks kõigele sellele tuleks katust puhastada ka keel, kas hambaharja või keelekaabitsaga. Samuti on olulisel kohal hambavahede puhastamine hambavaheharjade või hambaniidiga, kuna hambaharjaga hammaste vahelt kattu kätte ei saa.

Hambapasta

Hambapastade valik on tänapäeval juba väga lai. Üldjuhul võiks eelistada pastat, mis sisaldaks hambaemaili tugevdavaid aineid, millest tuntuim on fluoriid. Oluline on hambapastaga pestes kasutada õiget pesemistehnikat ja “sülita, ära loputa”-põhimõtte järgimine. Viimane on oluline, et pastajääkides olev fluoriid oma kasuliku toimega jätkata võiks.

Hambaniit

Selleks, et hambapasta jõuaks paremini kõikidesse vahedesse ja nurkadesse, kasuta enne hammaste pesu hambaniiti. Hambaniite leidub erineva jämedusega ja vahatatud või vahatamata kujul. Samuti leidub paisuvaid ning valgendava toimega niite. Niidi jämedus valitakse vastavalt hambavahe laiusele. Mis vahaga (mitte)katmisse puutub, siis siin pole efektiivsuse erinevuses olulist vahet. Küll aga on mõnikord vahatatud niitidele lisatud antibakteriaalseid aineid või fluoriidi.

Hambaniite leidub nii rullikeeratuna karbis kui ka individuaalselt pakituna. Niiditamise puhul on oluline võtta piisavalt palju hambaniiti, et iga vahet puhta niidiga puhastada. Hambaniit tuleb kolme-nelja hõõruva liigutusega igemetasku põhjani viia, kusjuures vältima peaks järsku tõmmet, mis igeme veritsema paneb. Üles-alla liigutustega käiakse niidiga esmalt ümber ühe, seejärel teise hamba. Alles nüüd eemaldatakse niit hambavahest ning liigutakse niidi puhta kohaga järgmise vahe juurde.

Hambavahehari

Hambavaheharjad on tõestatult efektiivsemad katu puhastamisel kui hambaniit. Nende kasutamisel on oluline valida oma hambavahedele sobiva suuruse ja laiusega hari. Liiga väike hari ei puhasta piisavalt tõhusalt, liiga suur see-eest kahjustab igemeid.
Interdentaalharju võiks kasutada regulaarselt vähemalt korra päevas, näiteks pärast lõunasööki. Hari tuleks lükata kerge survega hambavahesse, alumiste hammaste korral väikese kalde all suunaga alt ülesse, ülemiste puhul ülalt alla. Harja tuleb liigutada õrnalt edasi-tagasi. Hambavaheharjad on küll korduvkasutatavad, kuid kord juba kasutatud hari tuleb hoida teistest eraldi. Hambavaheharja eluiga on 10 kuni 15 päeva (või kuni harjased on kulunud).

Suuloputusvesi

Suuvesi on antiseptiline vedelik, mis vähendab suuõõnes pesitsevate mikroobide hulka. Suuveed sisaldavad aktiivainetena antiseptilisi, lõhna parandavaid, kattu vähendavaid, valuvaigistavaid, kaariese- ja põletikuvastaseid aineid.
Tavapäraselt kuristatakse vett suus ligikaudu pool minutit, misjärel sülitatakse see välja ega loputata veega. Suuvett ei tohiks kasutada koheselt pärast hammaste pesu. Soovituslik on kasutada suuvett pärast söömist halva hingeõhu, hambaaukude ja igemepõletiku tekke ennetamiseks.

Ksülitooliga näts ja pastillid

Oluline roll on ka ksülitooliga toodetel. On teaduslikult tõestatud, et kunstlik magusaine ksülitool aitab ära hoida kaariese teket. Eriti soovitatakse ksülitooliga nätsu lastele, kellel lõikuvad jäävhambad, ja puberteedieas noortele.
Kui nätsus on 100% ksülitooli, peab seda närima 7 minutit, kui aga 13%, tuleb kahte padjakest närida 15 minutit. Selle ajaga katkestab ksülitool happerünnaku ehk pidurdab bakterite paljunemise ja mälumine mõjub hammastele puhastavalt. Nätsu peaks närima pärast sööki ja vähemalt 2-3 korda päevas. Ksülitooliga tooteid ei tohi süüa liiga palju, sest see võib tekitada kõhulahtisust ja -puhitust.

Hambakattu värviv tablett, pasta või vedelik

Need on põnevad tooted, millega saab nii enda kui ka lapse hambaid kontrollida. Punast värvi tablett tuleks suus peeneks närida, misjärel värvib see suus punaseks need kohad, millele tuleks hambaid pestes rohkem tähelepanu pöörata. Nii saad kiiresti ülevaate sellest, mis suus päriselt toimub. Sarnaselt toimivad ka indikaatorvedelik ning katukontrolli hambapastad, mis märgistavad ära katuga kohad ja toovad välja piirkonnad, kus harjamist ja niidiga puhastamist on rohkem vaja. Kusjuures katukontrolli pastat võiks kasutada just lapsed, kuna erinevalt tabletist ei jäta see pärast hambaid värvunuks ning tabletipuru ei jää hammaste vahele.

Millele veel mõelda?

Samuti on eraldi hooldusvahendeid proteeside, implantaatide ja breketite hoolduseks. Ning ka lastele mõeldud tooted vastavalt vanusele alates imikueast. Kui esimene hammas on lõikunud, peaks hakkama selle eest kohe ka hoolt kandma. Selleks on mõeldud silikoonist näpuotsaharjad, mille saab lapsevanem näpu otsa asetada ja sellega lapse suus ringe käia. Pastat ei ole vaja kasutada nii kaua, kuni laps seda välja sülitada ei oska.

Mõned soovitused, mida juba täna ära teha selleks, et hammaste tervist hoida:

  • toitu tervislikult: söö mineraalaineterikast toitu ning ära liialda süsivesikutega;
  • janu korral joo vett;
  • pea toidukordade vahel vähemalt kolm tundi pausi ja väldi snäkke;
  • pese hambaid kaks korda päevas vähemalt kaks minutit;
  • hambaid ei ole soovitatav pesta kohe pärast söömist, kuna hambaemail on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib pinda kahjustada;
  • külasta hambaarsti kord aastas.
Posted on by

Hambakivi teket saab ennetada

Piksters Reverse Focus

Kuidas hambakivi tekib?
Juba mõni tund pärast hammaste ideaalset puhastamist hakkavad hambapinnale sadenema mikroobid, mis kinnituvad tugevasti hambale. Kahe-kolme päeva möödudes hakkavad mikroobid üksteist katma, moodustades niimoodi hambakatu. Katt ladestub peamiselt igemepiirile ja igemetaskusse.
Kodus saab ise kontrollida, kui hoolikalt oled oma hambaid niiditanud ja harjanud. Selleks on müügil hambakatu indikaatortabletid, katukontrolli vedelik ning ka spetsiaalne hambapasta mille kasutamisel värvub katt intensiivselt punaseks.
Hambakatt (bakterimass) jääb alles eelkõige hambakaela osale, hoolika pesemisega saab selle ise eemaldada. Süljes ja igemetaskus sisalduvate kaltsiumisoolade toimel muutub katt kõvaks – katust saab hambakivi, mida on võimalik eemaldada ainult hambaravikabinetis.
Hambakivi esineb vähemal või suuremal määral kõigil inimestel, rassist ja vanusest olenemata.

Kuidas hambakivi ennetada?
Me kõik saame kodust kaasa tavad ja harjumused. Seega tuleb vanematel leida aega oma laste hammaste eest hoolitsemiseks, et täiskasvanuna järgiks laps neidsamu harjumusi.
Regulaarselt tuleks käia hambaarsti ja suuhügienisti juures kontrollis ja hoida oma suu tervist. Suuhügienisti juures võiks profülaktilist puhastust teha iga kuue kuu järel, et eemaldada kogu suu ulatuses hambakivi ja hambakatt, pigment, mis on tekkinud punasest veinist, kohvist, teest, tubakast. Visiidil korratakse üle õiged suuhügieenivõtted, hambaniidi või vaheharjakeste kasutamine, õige harjamistehnika, toitumisharjumused.
Inimene sünnib siia ilma ühegi kaariest tekitava bakterita. Emad-isad ja vanaemad-vanaisad peaksid teadma, et beebi lutti ei tohi puhastamiseks oma suust läbi tõmmata, samuti ei tohi suhu panna sama lusikat, millega last söödetakse, et kontrollida, kas puder on kuum. Kaaries on maailmas kõige levinum haigus. Lapse suu võiks jääda võimalikult kauaks kaariesest puutumata.

Kuidas ära tunda, kas hammastel on hambakivi?
Enim tekib hambakivi süljenäärmejuhade avanemiskohtadesse ehk keelepoolsele pinnale esihammaste taha ja ülemiste purihammaste põsepoolsele pinnale. Keelega libistades on tunda karedat pinda.
Esihammaste tagumist pinda on mugav puhastada selleks mõeldud konksukujulise peaga hambaharjaga.

Mis juhtub, kui hambakivi ei eemaldata?
Puuduliku suuhügieeni tagajärjel võib välja areneda igemepõletik ehk gingiviit.
Gingiviiti põhjustab enamasti bakteritest koosneva hambakatu kogunemine hambale igemepiiril. Harvemini tekitavad igemehaigusi viirused, seened, üldhaigused ja traumad. Põletiku esimene tunnus on igemete veritsus hammaste puhastamisel.
Hambakatu edasisel kogunemisel põletikunähud süvenevad, ige tursub, muutub punetavaks ja hellaks. Algavas ja mõõdukas faasis põhjustab gingiviit vähe vaevusi. Õigeaegse raviga on võimalik haigust peatada ning igemekoed taastuvad algsel kujul.
Ravi aluseks on haiguse põhjuse ehk bakteritest koosneva hambakatu eemaldamine, selle kogunemist soodustavatest teguritest (hambakivi, vigased täidised, ravimata hambad) vabanemine ning õigete hügieenivõtete kasutamine. Konkreetsed suuhooldustooted ja nende kasutamise viisi määrab suuhügienist olenevalt patsiendi vajadustest.
Ravimata gingiviit võib üle minna hamba kinnitusaparaati kahjustavaks põletikuks ehk parodontiidiks. Parodontiit on pöördumatu protsess. Tänapäevaste ravimeetoditega suudetakse haigus küll peatada, kuid igemekudede täielikuks taastamiseks puuduvad võimalused.

Puhasta ka keelt!
Keelekaabitsa abil saad keele pinnalt eemaldada baktereid, sest keelel, eriti selle tagaosas pesitseb 70% meie suus olevatest bakteritest. Sealt levivad nad süljega suu igasse soppi, hammastele ja igemetele ning võivad vaatamata hoolikale hambapesule põhjustada igemepõletikku ja hambakaariest, rääkimata halvast hingeõhust.
Keelekaabitsat tuleb mööda keele pinda aeglaselt libistada tagant ettepoole pühkivate liigutustega. Tugevalt suruda pole mõtet, sest see võib vigastada keelenäsasid või tekitada okserefleksi.

Kasutatud tekst: Tervis Pluss

Posted on by

Hambaarstid soovitavad elektrilist hambaharja

hambahari

Kes on truu tavalisele hambaharjale, kes aga väidab, et ei suudaks kunagi enam elektrilise hambaharja asemel tavalist hambaharja kasutada. Kahtlemata saab ka tavalise hambaharjaga hambad puhtaks, ent see eeldab väga korralikku suuhügieeni harjumust, suuremat vastutust, et pidada kinni soovituslikust miinimumajast, mille vältel oma hambaid igal hommikul ja õhtul harjata ning kindlasti ka suuremat teadlikkust, et kogemata oma hambaid mitte kahjustada. Näiteks võib liiga tugev hammaste harjamine millegi muu kui pehme hambaharjaga harjates hambakaelasid kahjustada, muutes need tundlikuks ja õrnaks. Igaühele sobib oma, ent kindlasti võiks ka elektrilisele hambaharjale võimalus anda.

Pole kahtlustki, et elektriline hambahari suudab hambaid puhastada efektiivsemalt ja paremini kui tavaline hambahari. Tegu pole pelgalt moevidina või põnevama tehnoloogilise lahendusega. Näiteks Philips Sonicare’i elektriline hambahari teeb 1 pesemisminuti jooksul koguni 31 000 lööki ja selle käigus eemaldub kuni 7 korda rohkem hambakattu. Tavalise hambaharjaga hambaid pestes me sellise tulemuseni lihtsalt ei jõua.

Elektriline hambahari suudab niivõrd põhjalikku tööd teha eelkõige harja disaini tõttu. Elektrilise hambaharja väikese nurga all olev harja vars koos harjaste osaga pääsevad suus ligi kohtadele, mis tavalise harjaga jäävad kättesaamatuks, näiteks tagumiste hammasteni. Samas on jällegi selge, et tavalisi hambaharju on turul märkimisväärselt rohkem ja disaine, mille vahel valida, päris palju.

Elektrilise hambaharja üheks positiivseks aspektiks on see, et enamik inimesi kasutab elektrilise harjaga pestes vähem jõudu – kuna harjaste liikumissagedus on suurem, siis saavutatakse puhtuse tunne kiiremini. Mõndadel elektrilistel harjadel on süsteem, mis annab kasutajale märku, kui harjamissurve läheb liiga tugevaks. Kindlasti tasub vältida liiga tugevat survet nii hammastele kui ka igemetele, sest see võib kaasa tuua igemete taandumise ja hambakaelte paljastumise – seda nii elektrilise kui ka tavalise harjaga hambaid pestes.

Edasiarenenud tehnoloogiaga elektriliste hambaharjade puhul saab kasutada mitmesuguseid režiime, mis vastavad hästi inimese vajadustele. Näiteks on olemas erinevad programmid kohvi- või teeplekkide eemaldamiseks, põhjalikuks puhastuseks, igemete massaažiks või tundlike hammaste pesuks.

Tekst: Unimed Kliinikud

Posted on by

Ksülitool ja teised kunstlikud magusained

ksülitool

Teadmine, et sagedane sahharoosi sisaldavate toodete söömine põhjustab suurenenud kaariesriski, on tinginud olukorra, kus on hakatud enam kasutama teisi magusaineid. Häid tulemusi on saavutatud ksülitooliga. Ulatuslike uurimustööde tulemusena võib väita, et ksülitooli pidev ja korrapärane kasutamine aitab parandada suu tervist. Ksülitooli närimiskummid on võitmas laste ja noorte poolehoidu hambaaukude ennetajana. Ksülitooliga maitsestatud pastillid ja imemistabletid aitavad nt kuiva suu probleemidega inimestel säilitada hammaste korrashoidu.

Ksülitooli leidub väikestes kogustes paljudes taimedes: sibul, porgand, maasikad, vaarikad, banaan jt.

Ksülitool ei põhjusta mingitel tingimustel kaariest, vaid on kariostaatiline ning antikariogeenne. Lisaks võib ksülitoolil olla olenevalt kasutustihedusest ja -meetodist terapeutiline ja remineraliseeriv mõju juba tekkinud kaariesele.

Ksülitool on suhkrualkohol, mis imendub aeglaselt passiivse difusiooni abil. Aeglase imendumise tõttu mõjutab ksülitool veresuhkrut aeglaselt ning esimese etapi ainevahetus on insuliinist sõltumatu. Ksülitool sisaldab energiat nagu teised suhkruhüdraadid, tema energiasisaldus on aga veidi väiksem nagu teistel suhkrualkoholidel.

Energiatuteks magusaineteks nimetatakse maitsestamisaineid, millest organismi ei vabane energiat või vabaneval energial ei ole olulist mõju. Mõeldud on nad eelkõige diabeetikutele. Nende magusus sahharoosiga võrreldes on suur.

SUHKRU ALKOHOLID (sisaldavad energiat)

MAGUSUSASTE Sahharoos=1

KARIOGEENSUS
Ksülitool

1.0

Kaariest ennetav mõju
Sorbitool

0,5-0,7

EI
Mannitool

0,6-0,7

EI
Maltitool

0,7-0,9

EI

Sorbitooli- ja maltitoolitärklisesiirupid

0,4-0,8

EI
ENERGIATUD MAGUSAINED
Sahhariin

300-500

EI
Tsüklamaat

30

EI
Aspartaam

100-200

EI
Asesulfaam K

130-200

EI

Väikesed kogused ksülitooli imenduvad tõhusamalt. Igapäevaseks kasutamiseks mõeldud toodetes on ksülitooli kogused suhteliselt väikesed, ksülitool imendub hästi ning tema energia läheb efektiivselt kasutusele. Kui korraga manustatavad ksülitoolikogused on suured, võib aeglase imendumise tagajärjel tekkida mõnel inimestel kõhulahtisust ja puhitust. Eelkõige võib märgata probleemi laste “kommipäevadel”, kus korraga tarbitakse liiga suurtes kogustes ksülitooli. Kaariese ennetamiseks vajatav ksülitoolikogus on nii väike, et probleeme ei teki isegi ksülitooliga mitteharjunud inimesel. Närimiskummi ühe padjakese keskmine suhkrualkoholi sisaldus on 1 gramm.

Ksülitoolitooteid soovitatakse kasutada:

  • inimestel, kellel tekib rohkelt hambaauke (kaariesriskirühm);
  • lastel, kellel lõikuvad hambad (eriti püsivad);
  • noortel (puberteedieas);
  • inimestel, kellel on vähenenud süljeeritus.

Aktiivne ksülitooli kasutamine tähendab, et ksülitooli kasutatakse korrapäraselt vähemalt 2-3 korda päevas, peale sööki ja tootena, mis suus mõjuks pikemat aega (umbes 5 minutit).

Tekst: Eesti Hambaarstide Liit

Ksülitooli sisaldavad tooted meie e-poes.

Posted on by

Milline hambahari, hambaniit, suuvesi?

hambahooldus

Terve suu olemasolu on väga oluline. Esiteks tagab korrektne hambumine ja tugev hammas toidu piisavalt põhjaliku mälumise ja seeläbi täielikuma seedumise ehk toitainete imendumise. Teiseks väldivad terved hambad-igemed sekundaarse infektsiooni levikut kehasse. Kolmandaks on praeguse hambaravipoliitika tõttu suu tervist soodsam ja kergem ennetada kui hiljem tagajärgi ravida. Samuti on sirge pärlirida inimesele kauniks visiitkaardiks.

Hammaste hügieenis on mõned lihtsad märksõnad. Nendeks on õige tehnika, vahendid ja järjepidevus. Kuigi üldlevinud on teadmine, et hambaid peaks pesema kaks korda päevas, ei toimi nõnda paraku veel kõik inimesed. Hammaste ebaõiget hügieeni põhjustavad riskifaktorid on majanduslik olukord, sotsiaalne staatus, haridustase, meessugu ja vanus (madalam ja kõrgem).

Puuduliku suuhügieeni tagajärjel kahjustuvad peale hammaste veel ka ümbritsevad koed ja üldine tervis. Tagajärjed varieeruvad sõltuvalt raskusastmest mõnest augukesest ja igemepõletikust kuni hammaste täieliku väljalangemiseni.

Alustada tuleks sobiva hambaharja valikust. Hambaharjad jaotatakse vastavalt harjase tugevusele pehmeteks, poolpehmeteks ja kõvadeks. Tänapäeval on nende otsad tõhusama puhastuse nimel koonilised ja valmistatud lihtsamini puhastuvast sünteetilisest materjalist. Hambahari võiks olla pehme (soft) ning lühikese peaga (kuni 3,5 cm). Harjapea pikkus mängib rolli raskesti ligipääsetavate kohtade (purihammaste tagakülg) puhastamisel. Liiga kõvad harjased kahjustavad iget ning võivad viia hambakaela paljastumisele ja tundlikkushäireteni. Ühe hambaharja eluiga on vastavalt harjaste kulumisele ja bakterite kogunemisele 2-3 kuud.

Teiseks peab selgeks saama õige harjamistehnika. Hambahari peaks olema 45-kraadise nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu, et harjased ka igemetaskuni jõuaksid. Teha lühikesi, vibreerivaid liigutusi paaril hambal korraga. Harja peaks hoitama käes justkui pliiatsit, kuna nii ei avalda hari igemele liigset survet. Pesu kestvus olgu nii pikk, kuni hambad puhtaks saavad, tavaliselt vahemikus 2-5 minutit. Soovitusi, kust hammastepesu alustada ning millega lõpetada, on mitmeid, kuid oluline on iseendale sobiva harjumuse kujundamine. Pesemise järjekord olgu alati samasugune (nt esmalt alalõua hammaste sise-, siis välispinnad ja hambapealsed, siis liikuda ülesse ja lõpuks keel), nii välditakse mõne koha vahelejätmist. Hambaid pestakse kas enne sööki või 30 minutit pärast söömist. Söögijärgne happerünnak pehmendab hambavaapa, mis muudab selle harjamisele tundlikuks. Happelise keskkonna neutraliseerimiseks sobivad suuveed, tavaline vesi või ksülitooliga närimiskumm. Just happerünnaku tõttu on oluline sagedase näksimise vältimine ning vee joomise eelistamine gaseeritud ja magustatud jookidele.

Sama tähtis, kui hammaste pesu, on ka hambavahede puhastamine. Nõnda ei kogune katt hambaserva alla. Hambaharjale ligipääsmatutesse vahedesse kogunevad toidujäänused ja bakterid. Puhastamiseks kasutatakse hambaniite, -linte, -vaheharju ja -tikke. Valik on kirju ning sobiva leiab igaüks. Esialgu keerulisena näiv protseduur omandatakse patsientide poolt kiiresti, kui sellega igapäevaselt tegeleda.

Hambaniite leidub erineva jämedusega ja vahatatud või vahatamata kujul. Samuti leidub paisuvaid ning valgendava toimega niite. Niidi jämedus valitakse vastavalt hambavahe laiusele. Mis vahaga (mitte)katmisse puutub, siis siin pole efektiivususe erinevuses olulist vahet. Küll aga on mõnikord vahatatud niitidele lisatud antibakteriaalseid aineid või fluoriidi. Hambaniite leidub nii rullikeeratuna karbis kui ka individuaalselt pakituna. Niiditamise puhul on oluline võtta piisavalt palju hambaniiti, et iga vahet puhta niidiga puhastada. Hambaniit tuleb kolme-nelja hõõruva liigutusega igemetasku põhjani viia, kusjuures vältima peaks järsku tõmmet, mis igeme veritsema paneb. Üles-alla liigutustega käiakse niidiga esmalt ümber ühe, seejärel teise hamba. Alles nüüd eemaldatakse niit hambavahest ning liigutakse niidi puhta kohaga järgmise vahe juurde (pilt). Hambalint on laiem kui hambaniit ning eelistatum valik suurema hambapinnaga inimestele. Niiditada- linditada tuleks pärast hammaste harjamist.

Hambavaheharjad on tõestatult efektiivsemad katu puhastamisel kui hambaniit. Nende kasutamisel on oluline valida oma hambavahedele vastava suurusega hari. Harjade laius varieerub vahemikus 1 kuni 7 ning on värvi järgi tähistatud. Liiga väike hari ei puhasta piisavalt tõhusalt, liigsuur see-eest kahjustab igemeid. Interdentaalharju võiks kasutada regulaarselt vähemalt korra päevas, näiteks pärast lõunasööki. Hari tuleks lükata kerge survega hambavahesse, alumiste hammaste korral väikese kalde all suunaga alt ülesse, ülemiste puhul ülalt alla. Liigutada harja õrnalt edasi-tagasi. Interdentaalharja hoolduseks tuleb kuivatada hari enne ärapanemist. Hambavaheharjad on küll korduvkasutatavad, kuid kord juba kasutatud hari tuleb hoida teistest eraldi. Hambavaheharja eluiga on 10 kuni 15 päeva (või kuni harjased on kulunud).

Suuvesi on antiseptiline vedelik, mis vähendab suuõõnes pesitsevate mikroobide hulka. Suuveed sisaldavad aktiivainetena antiseptilisi, lõhna parandavaid, kattu vähendavaid, valuvaigistavaid, kaariese- ja põletikuvastaseid aineid. Tavapäraselt kuristatakse vett suus ligikaudu pool minutit, misjärel sülitatakse välja ega loputata veega. Suuvett ei tohiks kasutada koheselt pärast hammastepesu. Soovituslik on kasutada suuvett pärast eineid halva hingeõhu, hambaaukude ja igemepõletiku tekke ennetamiseks.

Hambapasta valikul on patsiendil vaba voli sobiv preparaat valida, olulisem on ülalpool kirjeldatud pesemistehnika ja “sülita, ära loputa”-põhimõtte järgimine. Viimane on oluline, et pastajääkides olev fluoriid oma kasuliku toimega jätkata võiks.

Suuhügieeni tõhususe kontrollimiseks on olemas kattu värvivad imemistabletid, mis näitavad ära raskemini puhastatavad kohad suus. Lapsed peaksid hambaarsti külastama vanuses 3,6,7,9,12,14 ja 15. Täiskasvanud võiksid käia hambaarsti juures kontrollis kord aastas.

Tekst: www.virtuaalkliinik.ee

Posted on by

Soovitused, kuidas saada laps hambaid pesema

sonicare for kids

Lastele ei pruugi hambapesu meeldida, mistõttu tasub teha seda mänguliselt, loomaks alus elukestvale hambasõbralikule suuhügieeniharjumusele.
Hambaarstide liidu president Marek Vink ja Signali brändijuht Marit Soha jagasid eilse ülemaailmse suutervise päeva puhul soovitusi, kuidas lapsevanem saab kavalusega hambapesu lõbusaks ja põnevaks ettevõtmiseks muuta, teatati.

Soovitused:

·        Lase lapsel hambahari ise välja valida. Poelettidel on laias valikus erinevaid lastepärase ja põneva disainiga hambaharju, mis muudavad hammaste harjamise kõige pisemate jaoks mängulisemaks.
·        Abi on ka sellest, kui varud vannituppa lõbusas pakendis spetsiaalselt lastele mõeldud hambapasta, millel meeldiv maasika või  puuvilja maitse.
·        Näita eeskuju! Pese kõigepealt puhtaks oma hambad, et laps näeks, et see on igapäevane loomulik toiming. See innustab last ka enda hammaste eest hoolitsema.
·        Kui pesed hambaid vannitoa peegli ees, juhi lapse tähelepanu tema peegelpildile – see teeb talle nalja.
·        Leia hambapesu laul! Valige koos lapsega välja meeldiv muusikapala, mida kuulate ainult hambapesu ajal. Muusikapala kuulates mööduvad ka hammaste harjamiseks vajalikud kaks minutit hõlpsamini.
·        Võtta appi spetsiaalsed hambapesu rakendused, mis muudavad lapse jaoks hambapesu põnevaks. Saadaval on näiteks rakendused, mis võimaldavad lapsel valida välja meelepärase tegelaskuju, kes teda hambapesu ajal ergutab.
·        Kasuta hammaste harjamise ajal liivakella, mille vaatamine rahustab last ja pakub talle põnevust.

Tekst: www.postimees.ee

Posted on by

Hammaste harjamise tehnika

harjamine

Hammaste regulaarne harjamine kaks korda päevas (hommikul ja õhtul) on harjumus, mis tuleb omandada juba lapseeas. Lastel tuleb alustada hammaste harjamist juba esimese hamba ilmumisest alates. Hea hambahari on pehmete harjastega ja lühikese peaga. Lastele tuleb hambahari valida vastavalt vanusele. Hambaharja tuleb hoida sõrmede vahel nagu pliiatsit. Sellega väldime liigse surve avaldamist hammastele ja igemetele.
Harjamist tuleb alustada purihammaste keele- või suulaepoolselt pinnalt.

Hambahari tuleb suunata poolviltu igemevakku, et puhastaks nii hambaid kui igemeid. Hambapindu pesta nii seest- kui väljastpoolt edasi-tagasi liigutustega. Eraldi harjata mälumispinnad. Hoolikas harjamine kestab vähemalt 2-3 minutit. Katust tuleks puhastada ka keel, kas hambaharja või keelekaabitsaga. Olulisel kohal on hambavahede puhastamine hambavaheharjade või hambaniidiga, kuna hambaharjaga hammaste vahelt kattu kätte ei saa.

Hambaniiti ja hambavaheharju tuleks kasutada üks kord päevas, soovitavalt õhtuti, peale hammaste pesu. Vajaduse korral võib kasutada profülaktilist või ravitoimelist suuvett. Hambapastat pannakse harjale väikese küüne suurune kogus. Koolieelikutel tuleks kasutada spetsiaalset laste hambapastat. Kuni lapse kooli minemiseni peaks lapsevanem hammaste pesul lapsele abiks olema ja vajadusel hambaid üle harjama.

Meeles tuleb pidada, et suuõõne hügieeni seisukohalt on oluline hambakatu mehhaaniline eemaldamine hambaharja ja hambaniidiga, hambapasta ja suuvesi on vaid abivahendid.

Tekst: Roseni Hambakliinik OÜ